Eesti keele KT1 kordamine

Teema: keel ja ühiskond. Siin on kõik 7 kordamisküsimust lahti seletatud, iga teema lõpus on harjutus, kus saad ennast kohe kontrollida. Ava teema pealkirjast.

Õ = õpikTV = töövihikkollane = pähe õppidapunane = tavaline viga

Keelte sugulus ja keelkonnad

Õ lk 6 · jaga keeled rühmadesse

Keelkond on suur hulk keeli, mis on tekkinud samast algkeelest. Sarnaselt nagu sugupuu: vanaema on üks, lapselapsi on palju. Keelkond jaguneb väiksemateks keelerühmadeks, kus keeled on omavahel eriti lähedased.

Sugulust ei tunne ära laenusõnade järgi (need liiguvad naabrite vahel), vaid põhisõnavara ja grammatika järgi: sõnad nagu käsi, silm, kala, vesi, minema ja käänded.

Näideeesti kala – käsi – vesi · soome kala – käsi – vesi · ungari hal – kéz – víz. Eesti ja soome on väga lähedased, ungari on kauge sugulane.

Kaks suurt keelkonda, mida pead teadma

Uurali keelkond

läänemeresoome keeledeesti, soome, karjala, vepsa, vadja, isuri, liivi

saami keeledPõhja-Skandinaavias

Volga keeledmari, ersa, mokša (mordva)

permi keeledkomi, udmurdi

ugri keeledungari, handi, mansi

samojeedi keeledneenetsi jt

Indoeuroopa keelkond

germaani keeledinglise, saksa, rootsi, norra, taani, islandi, hollandi

romaani keeledprantsuse, itaalia, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani (kõik pärinevad ladina keelest)

slaavi keeledvene, ukraina, valgevene, poola, tšehhi, slovaki, bulgaaria, serbia, horvaadi, sloveeni

balti keeledläti, leedu

teisedkreeka, keldi keeled (iiri), India keeled (hindi) jt

NB! NimetusedÕpetaja äpis on kirjas Soome-ugri keelkond → läänemeresoome keeled. See ei ole vastuolu: soome-ugri keeled on osa Uurali keelkonnast (Uurali = soome-ugri + samojeedi keeled). Töös kirjuta nii, nagu kordamislehel või tunnis kasutati.

Lõksud

Läti ja leedu ei ole eesti keele sugulased. Need on indoeuroopa balti keeled, kuigi Läti on meie naaber.
Ungari keel on eesti keele sugulane (uurali keelkond), kuigi Ungari asub kaugel.
Rumeenia keel on romaani keel, mitte slaavi keel, kuigi naabrid räägivad slaavi keeli.
Vene keel on slaavi keel, mitte uurali keel.

Meelde jätmiseksGermaani = „põhja ja lääne” keeled (inglise, saksa, Skandinaavia). Romaani = „Rooma” ehk ladina keelest tulnud (lõunas). Slaavi = idas ja Kesk-Euroopas, sageli -i või -ski lõpuga nimed (poolakad, tšehhid, slovakid).

Harjuta ka: LearningApps: keeled rühmadesse

Tähtsamad keelemehed

Õ lk 19–20 · TV harj 20 · Ahrens, Hermann, Aavik, Veski

Kontrolltöös on pildid ja pead kirjutama nime ning ühendama märksõnadega. Õpi iga mehe juurest selgeks kollased märksõnad. Järjekord on ajaline: Ahrens → Hermann → Aavik ja Veski (need kaks tegutsesid samal ajal).

Eduard Ahrens

1803–1863 · 19. sajand

uus kirjaviisgrammatika 1843saksa pastor

Saksa päritolu kirikuõpetaja. Kirjutas 1843 eesti keele grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi soome keele eeskujul.

Vana kirjaviis oli saksapärane: ma (maa), wesi (vesi). Uues kirjaviisis märgitakse pikk häälik kahe tähega: maa. Seda kirjutame tänapäevani.

Karl August Hermann

1851–1909 · 19. sajand

esimene eestikeelne grammatika 1884grammatikaterminidesimene eestlasest keeleteadlane

Esimene eesti soost keeleteadlane, kes kaitses doktorikraadi. Kirjutas 1884 esimese eesti keeles kirjutatud eesti keele grammatika (varem kirjutati need saksa keeles).

Lõi palju eestikeelseid grammatikaterminid. Oli ka ajakirjanik ja helilooja.

Johannes Aavik

1880–1973 · 20. sajand

keeleuuendustehissõnadkeele ilu

Kõige julgem keeleuuendaja. Tahtis, et eesti keel oleks ilus ja rikas nagu Euroopa suured keeled.

Mõtles välja tehissõnu (sõnu „tühjast”): relv, laip, veenma, range, ese, taunima, kolp. Laenas sõnu soome keelest ja murretest. Tõi kirjakeelde lühikese ülivõrde: kõige suurem → suurim, ilusaim.

Johannes Voldemar Veski

1873–1968 · 20. sajand

oskussõnad (terminid)õigekeelsussõnaraamatmõõdukas keelekorraldus

Keeleteadlane ja keelekorraldaja. Tema suurim töö on oskussõnavara ehk terminoloogia: ta aitas luua tuhandeid erialasõnu (teadus, tehnika, meditsiin), et kõigest saaks rääkida eesti keeles.

Koostas õigekeelsussõnaraamatuid. Oli Aavikust mõõdukam: uued sõnad tehti pigem olemasolevatest eesti sõnadest tuletades.

Pildiülesanne: nimi, aeg ja tegevused (nagu LearningAppsis)

Igale pildile käib 1 nimi + 1 aeg + 2 tegevust. Kokku 16 kastikest.

Eduard Ahrens

19. sajandi keskpaik

uue kirjaviisi looja
muutis eesti kirjakeele hääldusepärasemaks

Tunned ära: Vanem mees, pikad põskhabemed, 1800-ndate joonistus. Kirjaviis kirjutab nii, nagu hääldame: maa, mitte ma.

Karl August Hermann

19. sajandi teine pool

esimese eestikeelse grammatika autor
lõi palju keeleteaduslikke termineid

Tunned ära: Ovaalne vana foto, noor mees prillidega ja vuntsidega. Grammatika ilmus 1884.

Johannes Aavik

20. sajandi teine kümnend

keeleuuendusliikumise eestvedaja
lõi eesti keelde palju uusi sõnu, tõi murdesõnu ja soome laene

Tunned ära: Vana kiilaspäine mees kikilipsuga, seisab paber käes. Keeleuuendus algas 1910-ndatel.

Johannes Voldemar Veski

20. sajandi teine kümnend

oskussõnavara looja
rikastas erialakeelte sõnavara ehk teaduskeelt

Tunned ära: Suur portree, paks tahapoole kammitud hall juuksepahmakas. Oskussõnade töö algas samuti 1910-ndatel.

Lõks„20. saj teine kümnend” on äpis kaks korda: üks läheb Aavikule, teine Veskile. „Muutis kirjakeele hääldusepärasemaks” käib Ahrensi kohta (uus kirjaviis), mitte Aaviku kohta.

Nipp Aaviku ja Veski eristamiseksAavik = Artist, ta tahtis ilu ja leiutas sõnu. Veski = Väga täpne, ta tegi terminid ja sõnaraamatud.

Harjuta ka: LearningApps: tähtsamad keelemehed

Eesti kirjakeele kujunemine sajandite kaupa

Õ lk 18–21 · TV harj 18 · ühenda sündmus sajandiga

Kuidas sajandit arvutadaSajand = aastaarvu kaks esimest numbrit + 1. Näiteks 1535 → 15 + 1 = 16. sajand. 1739 → 18. sajand. 1843 → 19. sajand. Erand: täissajandid, nt aasta 1900 kuulub veel 19. sajandisse.

13. sajand (1200-ndad)

Henriku Liivimaa kroonika: esimesed üles kirjutatud eestikeelsed sõnad ja laused.
Taani hindamisraamat: palju eesti kohanimesid.

16. sajand (1500-ndad)

Kullamaa käsikiri (1520-ndad): vanimad säilinud eestikeelsed tekstid (palved).
1525 esimene teadaolev eestikeelne raamat (ei ole säilinud).
1535 Wanradti-Koelli katekismus: vanim säilinud eestikeelne trükis (katkendid).

17. sajand (1600-ndad)

Heinrich Stahl: esimene eesti keele grammatika (1637), saksapärane kirjaviis.
1632 Tartu Ülikooli asutamine.
Forselius (1680-ndad): esimesed talurahvakoolid, lihtsam kirjaviis, lapsed õppisid kiiresti lugema.
1686 Uus Testament lõunaeesti keeles.

18. sajand (1700-ndad)

1739 Piibel põhjaeesti keeles: tänu sellele sai põhjaeesti keel ühise kirjakeele aluseks.
1766 „Lühhike öpetus”: esimene eestikeelne perioodiline väljaanne.

19. sajand (1800-ndad): ärkamisaeg

1843 Ahrensi grammatika ja uus kirjaviis.
1857 „Perno Postimees” (J. V. Jannsen): esimene järjepidev eestikeelne ajaleht.
1857–1861 „Kalevipoeg” (Kreutzwald).
1884 Hermanni eestikeelne grammatika.

20. sajand (1900-ndad)

Aaviku keeleuuendus (alates 1910-ndatest), Noor-Eesti liikumine.
1918 Eesti Vabariik, eesti keelest saab riigikeel. Emakeelne haridus kuni ülikoolini.
Veski õigekeelsussõnaraamatud ja oskussõnad.
Nõukogude aeg: venestamine. 1989 saab eesti keel taas riigikeeleks (keeleseadus).

Harjuta ka: LearningApps: Eesti kirjakeele kujunemine

Tsitaatsõnad, võõrsõnad ja omasõnad

TV harj 21 · asenda omasõnaga ja tee lause

Kolm sõnaliiki päritolu järgi

Liik	Mis see on	Näited
Tsitaatsõna	Võõrkeelne sõna, mis on eesti teksti võetud muutmata kujul: kirjutatakse ja hääldatakse nagu lähtekeeles. Tekstis sageli kaldkirjas.	party, show, weekend, deadline, fair play, sorry
Mugandunud võõrsõna	Võõrsõna, mille kirjapilt ja lõpp on kohandatud eesti keelele. Käändub nagu eesti sõna.	informatsioon, organiseerima, efektiivne, probleem, šõu
Omasõna	Eesti keele oma sõna või eesti tüvest tehtud sõna.	pidu, teave, korraldama, tõhus, mure

Ülesande lahendamise käik1) Leia, mida võõrsõna tähendab. 2) Mõtle eesti sõna, mis sobib samasse lausesse. 3) Kirjuta lause, kus omasõna on õiges käändes ja lause on terviklik (suur algustäht, punkt).

Näidis nagu töösparty – pidu. Laupäeval peame sõbra sünnipäeva puhul suure peo.

Sagedased sõnad (vajuta, et näha omasõna ja näidislauset)

Tavaline vigaÄra kirjuta lihtsalt eesti tähtedega tsitaatsõna (party → päääti). Otsi päris eesti sõna. Ja ära unusta lauset: see peab näitama, et saad sõnast aru.

Suur või väike algustäht

TV harj 5, 23 · keeled, rahvad, keelkonnad

Reeglid

Keelte nimed väikese tähega: eesti keel, soome keel, inglise keel.
Rahvaste nimed väikese tähega: eestlane, eestlased, soomlased, venelane, liivlased.
Keelkondade ja keelerühmade nimed väikese tähega: indoeuroopa keelkond, läänemeresoome keeled, germaani, romaani, slaavi keeled, soome-ugri keeled.
Erand: kui nimi tuleb kindlast kohanimest, siis suur täht: Uurali keelkond, Uurali algkeel (Uuralid on mäeahelik).
Riigi nimi alati suure tähega: Eesti, Soome, Ungari. Eesti Vabariik, Eesti lipp, Eesti president (kõik on riigiga seotud).

KontrollküsimusKas saad sõna asemele öelda „riigi”? Siis suur täht: Eesti pealinn = Eesti riigi pealinn. Kas mõtled keelt või rahvast? Siis väike täht: eesti keel, eesti rahvariided, eesti muusika.

Õige lause õpetaja näitestMeie maal on enamuses eesti keelt kõnelevad eestlased, kes kuuluvad läänemeresoome keelterühma, mis on hargnenud Uurali algkeelest.

Harjuta ka: LearningApps: suur ja väike algustäht · lisaharjutus

Eesti keel kui arenenud kultuurkeel

Õ lk 6 · Õ harj 25a vihikus · vastus koos seletusega

Kultuurkeel on keel, milles saab väljendada kõike: igapäevaelu, riigiasju, teadust, kunsti. Eesti keelt räägib umbes miljon inimest, see on väike keel, aga täielikult arenenud kultuurkeel.

Tunnused (kirjuta töös 3–4 koos seletusega)

Tunnus	Seletus ehk mida see tähendab
Ühtne kirjakeel ja norm	On reeglid, kuidas õigesti kirjutada: õigekeelsussõnaraamat (ÕS), grammatikad. Kõik kirjutavad ühtemoodi.
Kasutatakse kõigis eluvaldkondades	Riigis, kohtus, meedias, äris, internetis. Eesti keel on riigikeel ja ka üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Haridus emakeeles kuni kõrgkoolini	Eesti keeles saab õppida lasteaiast ülikoolini ja kaitsta doktorikraadi.
Rikas sõnavara ja oskussõnad	On olemas terminid teaduse, tehnika, meditsiini jaoks, nii ei pea kasutama võõrkeelt.
Rikkalik kirjandus	Algupärane kirjandus ja tõlked maailmakirjandusest. Ilmub raamatuid, ajalehti, filme.
Keelt uuritakse ja hoitakse	Eesti Keele Instituut, keeleseadus, emakeelepäev 14. märtsil.

NäidisvastusEesti keel on arenenud kultuurkeel, sest sellel on ühtne kirjakeel ja õigekirjareeglid, mis on kirjas õigekeelsussõnaraamatus. Eesti keelt kasutatakse kõigis eluvaldkondades, näiteks riigiasutustes, meedias ja teaduses. Eesti keeles saab õppida kuni ülikooli lõpuni. Meil on ka rikkalik kirjandus ja oskussõnavara.

Pea meelesÕpetaja soovib seletust. Ainult „kirjakeel” ei ole piisav vastus. Kirjuta ka, mida see tähendab või too näide.

Mis võib eesti keelt ohustada

Õ lk 10, 22 · TV harj 8 · Õ harj 25a vihikus

Ohud koos seletusega

Oht	Seletus
Väike kõnelejate arv	Eesti keelt räägib umbes miljon inimest. Väikest keelt on kergem kaotada kui suurt.
Rahvaarvu vähenemine ja väljaränne	Sünnib vähe lapsi, noored lähevad välismaale tööle. Välismaal kasvavad lapsed ei pruugi eesti keelt enam osata.
Inglise keele mõju	Internet, mängud, filmid, sotsiaalmeedia on inglise keeles. Kõnesse tulevad tsitaatsõnad (okei, sorry, cringe) ja eesti sõnad unustatakse.
Valdkondade kadu	Kui ülikoolis ja teaduses kasutatakse ainult inglise keelt, ei teki eestikeelseid oskussõnu ja eesti keel ei sobi enam kõigest rääkimiseks.
Keelevahetus	Segaperes või teises riigis valib laps suurema keele ja jätab emakeele kõrvale.
Lohakas keelekasutus	Kui ei hoolita õigekirjast ja kirjakeelest, muutub keel vaesemaks.

Hoiatav näideLiivi keel on eesti keele lähisugulane (läänemeresoome keel). Viimane emakeelena liivi keelt kõnelenud inimene suri 2013. aastal. Nii võib juhtuda väikese keelega, kui seda enam kodus ei räägita.

Kuidas eesti keelt kaitstakse (hea lisada vastusele)

Keeleseadus: eesti keel on riigikeel, ametlik asjaajamine käib eesti keeles.
Eesti Keele Instituut ja ÕS: uurivad keelt, loovad uusi sõnu (nt sülearvuti, e-kiri).
Emakeelepäev 14. märtsil (Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev).
Iga inimene saab ise: kasutada eesti sõnu, lugeda eesti raamatuid, kirjutada korrektselt.

NäidisvastusEesti keelt ohustab kõnelejate väike arv, sest väikest keelt on kergem kaotada. Samuti mõjutab eesti keelt inglise keel: internet ja filmid on sageli inglise keeles ning noored kasutavad palju tsitaatsõnu. Ohuks on ka väljaränne, sest välismaal kasvavad lapsed võivad eesti keele unustada.